KASULIK TEAVE
Tööstuslikud numbrid
| Lõnga number | Ligikaudne jämedus |
| 2/48000 kuni 2/60000 | Ülimahe peen 1-kordne |
| 2/36000 | Väga peen 1-kordne |
| 2/34000 | Peen 1-kordne |
| 2/30000 | Täis 1-kordne |
| 2/28000 | 1-kordne |
| 2/24000 | 1 1/2-kordne |
| 2/20000 | 2-kordne |
| 2/16000 | Täis 2-kordne |
| 2/14000 | 3-kordne |
| 2/10000 | Peen 4-kordne |
| 2/8000 | 4-kordne |
Kudumismasin
- 3.6 mm nimetatakse peeneks jämedusastmeks ning sellega saab kududa pitsilõngast kuni fingering-/4-kordse lõngani
- 4.5-5 mm nimetatakse standardseks jämedusastmeks ning sellega saab kududa alates kergest fingering-lõngast kuni peene/sport-/DK-lõngani
- 6-7 mm nimetatakse keskmiseks jämedusastmeks ning sellega saab kududa peenest/sport-jämedusega lõngast kuni keskmise/worsted-/aran-lõngani
- 8-9 mm nimetatakse jämedaks või eriti jämedaks jämedusastmeks ning sellega saab kududa kerget/DK-lõnga kuni jämeda lõngani
Lõnga jämedus näitab lihtsalt seda, kui suur või paks konkreetne lõng on. Iga üldise jämeduskategooria nimetused ei moodusta lineaarset skaalat, mistõttu võib alguses veidi segadust tekkida. Siin on levinud USA terminid, alates kõige kergemast/peenemast kuni kõige raskema/jämedamani.
Ämblikuvõrgupeen – nii peen lõng, et selle kasutamiseks läheb sul peaaegu suurendusklaasi vaja.
Pitsilõng – endiselt ülipeen; sobib suurepäraselt eriti õhuliste rättide jaoks.
Fingering – peen, kuid täiesti kasutatav lõng. Levinud jämedus sokkide ja rättide jaoks.
Sport – keskmise jämedusega lõng, sobib kergete rõivaste või paksude talvesokkide jaoks.
DK – lühend sõnadest Double Knitting. Skaala keskosast pisut peenem ning rõivaste valmistamisel populaarne jämedus.
Worsted – lõnga jämeduse skaala tõeline kesktee. Sobib suurepäraselt mõnusate kampsunite ja projektide jaoks, mis ei võta igavikku.
Aran – jämedam kui worsted-jämedus, kuid mitte veel jäme. See jämedus sobib hästi paksude mütside kudumiseks!
Jäme – nagu arvata võib, on see jäme lõng!
Ülitugev – veelgi jämedam lõng. Sellesse kategooriasse kuuluvad igasugused eriti jämedad lõngad ja heie.
LÕNGA TÜÜBID
Kõik kudumiseks või heegeldamiseks mõeldud lõngad on valmistatud looduslikest või sünteetilistest kiududest. Kudumisprojekti jaoks lõnga valides arvesta järgmisega:
Vill: Vill (lambavill) on lõngade kuninganna ja kudujate seas endiselt populaarne valik. Siin on mõned villalõnga variandid:
-
Tallevill: Saadakse noore talle esimesel pügamisel.
-
Merinovill: Seda peetakse kõige peenemaks villaks.
-
Puhas uus vill / esmakasutusvill: Vill, mis on saadud otse looma kasukast, mitte taaskasutatud vanadest villarõivastest.
-
Shetlandi vill: Valmistatud Šotimaa Shetlandi saarte väikeste ja vastupidavate põlislambatõugude villast.
-
Islandi vill: Rustikaalne ja pehme lõng.
-
Masinpestav vill: Keemiliselt või elektrooniliselt töödeldud vill, mille udemeline pealispind on eemaldatud.
-
Siid, puuvill, lina ja viskoos: Libedad, siledad ja sageli läikivad lõngad.
-
Sünteetiline lõng: Siia kuuluvad nailon, akrüül, polüamiid ja polüester. Loodusliku ja sünteetilise materjali piiril on soja-, bambuse-, maisi- ja muud ebatavalised lõngad, mille valmistamisel kasutatakse taimset päritolu materjale.
-
Efektlõng: Efektlõngu on lihtne ära tunda, sest nende välimus erineb traditsioonilistest lõngadest märkimisväärselt:
-
Paellõng: Viskoosist või viskoosisegust kootud pael.
-
Bukleelõng: See väga kühmuline ja tekstuurne lõng koosneb aasadest.
-
Šenillõng: Kuigi sellega on keeruline kududa, on see lõng kauni välimuse ja sametise tekstuuriga.
-
Jäme-peenike: Vahelduvad väga jämedad ja peened lõigud, mis annavad kootud kangale kühmulise ilme.
-
Raudtee-lõng: Sellel on kahe paralleelse niidi vahele põimitud kiududest tillukesed „rööpad”.
-